Ühistutele avanevad märtsis KredExi rahakraanid

Artikkel

- Uudised
- 9. veebruar 2015 kell 9:34
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühistutele avanevad märtsis KredExi rahakraanid
Rukki 11 korteriühistu küttearved olid renoveerimisjärgsel talvel 40% väiksemad kui renoveerimata naabermajal. Foto: erakogu
Märtsist saavad korteriühistud taas KredExist rekonstrueerimistoetust taotleda. Uuel perioodil on suurendatud maksimaalset toetuse määra 35-lt protsendilt 40-le ning toetust saab ka tehnilise konsultandi palkamiseks, kirjutab 9. veebruaril ilmunud Äripäeva Kinnisvara kuukirjas KredExi kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste.
Maksimaalne toetus 40% tööde maksumusest
Uuel toetusperioodil hüvitatakse ühistutele ehitustööde maksumusest vastavalt kas 15%, 25% või 40%. Kõik tööd, mis puudutavad hoone rekonstrueerimist, energiatõhususe suurendamist ja sisekliima parandamist, on abikõlblikud, lihtsalt erinevate toetusmäärade puhul on nõutav erinev tööde maht. Tuleb aga tähele panna, et ehitusprojekti tellimise, tehnilise konsultandi ning järelevalveteenuse kuludest hüvitatakse 50 protsenti, sõltumata ehitustöödeks antava toetuse suurusest.
Toetus makstakse välja pärast tööde teostamist. 25- ja 40protsendise toetuse puhul saab taotleda toetuse väljamaksmist kahes osas.
Toetust saab 15%, 25% või 40% tööde maksumusest
15% osakaaluga toetuse puhul tehakse väiksemaid ja kergemaid renoveerimistöid, millega saavutatakse ka suhteliselt tagasihoidlik energiatõhususe paranemine energiamärgise E klassini.
25% osakaaluga toetuse eesmärk on toetada olulist rekonstrueerimist, mille energiatõhususe miinimumnõue vastab energiamärgise klassile D.
40% osakaaluga toetus seab eesmärgiks veelgi parema energiatõhususes taseme, uute hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastava energiamärgise klassi C.
Murekoht on puudulik ventilatsioon
Kuna praegune renoveerimise praktika on näidanud kitsaskohti just korterite ventilatsiooniga, on toetuse taotlemise tingimustes sätestatud ka ventilatsiooni miinimumnõuded. Selle tõttu on tingimustes rõhutatud, et korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis on korraldatud nii, et sissepuhe (või sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WCd). Eraldi sissepuhke ja väljatõmbe miinimumnõuetega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muu hulgas väldib niiskus- ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. See on oluline, kuna praeguses renoveerimispraktikas on jäänud väljatõmbed paljudel juhtudel adekvaatselt lahendamata.
Erinevate toetusmäärade puhul on võimalik ventilatsioonile sätestatud nõuded lahendada erinevalt ning mida terviklikum on rekonstrueerimisprojekt, seda paremini tuleb läbi mõelda ka tehnilised lahendused. Nõuded on võimalik täita kõikide toetuste osakaalude puhul ja kindlasti on võimalik spetsialistide abiga leida kõigile sobivaim ja soodsaim lahendus.
KredExi infopäevad veebruaris ja märtsis
KredEx ja Eesti Korteriühistute Liit korraldavad korteriühistutele infopäevi, et tutvustada rekonstrueerimistoetuste uusi tingimusi.
10. veebruaril Narvas Narva Kolledži auditooriumis nr 216
kl 17.00–19.00
11. veebruaril Tallinnas Kristiine linnaosa valitsuses kl 17.00–19.00
18. veebruaril Tallinnas Mustamäel (asukoht täpsustumisel)kl 17.00–19.00
19. veebruaril Tallinnas Lasnamäel Kultuurikeskuses Lindakivi kl 17.00–19.00
26. veebruaril Kuressaares Kuressaare Ametikooli ruumis K-5 kl 15.30–17.30
3. märtsil Tallinnas Rahvusraamatukogus kl 17.00–19.00
Appi palgatakse tehniline konsultant
Nii riigi kui ka rekonstrueerija ehk korteriühistu huvides peaks olema see, et tehtav suur investeering täidaks oma eesmärki. Selleks nähakse sel perioodil ette, et mahukamaid projekte, millele on võimalik taotleda 25- ja 40protsendise määraga toetust, peab nõustama tehniline konsultant.
Tehniline konsultant on korteriühistule abiks rekonstrueerimise läbiviimisel, teeb tihedat koostööd korteriühistu juhatusega ning annab nõu parimate ning kuluefektiivseimate valikute tegemisel. Tehniline konsultant võib täita ka omanikujärelevalve rolli, kui tal on selleks vastav pädevus.
KredExi kodulehele pannakse pärast meetme avanemist üles tehniliste konsultantide nimekiri, kelle hulgast saavad ühistud valida endale sobiva konsultandi. Ühistu sõlmib ise tehnilise konsultandiga lepingu ning samuti lepivad nad kokku töötasu. KredEx hüvitab 50% tehnilise konsultandi kuludest.
KOMMENTAAR: Esialgne eufooria renoveerimisest on haihtunud
Tartumaa Käärdi aleviku KÜ Rukki 11 juhatuse liige Sirje Paistu kirjeldab, et nende kortermaja renoveeriti 2011, aasta sügistalvel ja nendib, et kolm aastat renoveeritud majas elamist on pannud renoveerimise eufooriale pisut kainema pilguga vaatama.
Sirje Paistu: Meie renoveerimisotsus sündis kolme kuu jooksul, mil pidasime kolm üldkoosolekut. Kuna üsna ruttu valisime välja ka ehitaja, sai kaks viimast koosolekut juba nendega koos nõu peetud. Arvestasime nii- ja teistpidi ja leidsime, et kui juba nii suur investeering teha, siis peab maja maksimaalselt korda saama, sest laenu tagasimaksmine paneb ühistu pikaks ajaks n-ö pangasurve alla, mil enam midagi väga suurt ette võtta ei saa. Loomulikult oli meile oluline säästa küttekuludelt ja seda juba järgmisel kütteperioodil.
Küttearved 40% väiksemad. Vajalikud otsused said suve lõpuks tehtud, ehitaja ootas, asjaajamised panga ja KredExiga lõpusirgel ning juba septembris läks möll maja ümber lahti. Olime oma väikeses alevis esimesed, kes selle töö ette võtsid. Tänaseks on kaheksast kortermajast renoveeritud neli. Teistel sama tüüpi majadel aitas renoveerimisotsust teha meie juba esimese kütteperioodil saavutatud kokkuhoid, mil meie maja elanikud maksid kütte eest umbes 40% vähem kui naabrid.
Tollal oli KredExilt maksimaalselt võimalik toetust saada kuni 35 protsenti renoveerimistööde maksumusest. Maksimaalse toetuse saamine nõudis lisaks maja soojustamisele ja küttesüsteemi renoveerimisele tingimata ka soojustagastusega ventilatsiooni ning individuaalsete kütteloendurite paigaldamist. Klaasisime ka rõdud, mis energiaaudiitori hinnangul toetas energiasäästu ja andis majale visuaalselt palju kenama ilme. Rõdude klaasimisest ei loobunud hiljem ka teised siinsed ühistud.
Rõõm: korras ja energiasäästlikum maja. Renoveerimise plussid on igal pool enamasti ühesugused. Need on korrastatud välimusega majad ja energiasääst. Vähetähtis polnud ka see, et ühiselt maja korrastades said kõik korterid uued energiasäästlikumad aknad, korrastatud rõdud ja vahetatud radiaatorid. Kulud jagati paarikümnele aastale ja seetõttu ei tekitanud see elanikele nii suurt maksekohustust, mis oleks tekkinud siis, kui igaüks oleks pidanud ise oma korteris aknaid vahetama. Need, kellel juba olid uued aknad ja nende vahetamist ei soovinud, said selle võrra laenukoormust väiksemaks. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et renoveerimise käigus paigaldatud aknad on märksa energiasäästlikumad kui nii mõnedki varem paigaldatud odavamad aknad ja see mõjutab loomulikult ka erinevate korterite soojakulusid.
Mure: ventilatsioon ja individuaalsed soojamõõturid. Küsimusi on tekitanud ventilatsioonisüsteem, mis meie hinnangul ei toimi päris nii nagu vaja. Erinevate ekspertide arvamust küsides oleme saanud erinevaid hinnanguid, kuni selleni välja, et midagi väga olulist on jäetud tegemata ja selle parandamine nõuaks lisainvesteeringut. Nõrgaks jäänud omanikujärelevalve tõttu tehti meie majas ventilatsiooni ehituse osas projektimuudatus, millega projekteerijaga nõu pidades nõustus kahjuks ka juhatus. Olnuks vaja tugevamat omanikujärelevalvet, et viga ära hoida. Tasapisi oleme harjunud, et soojustagastus meie majas väga tõhusalt ei toimi ja suurte tormituulte ajal keeravad inimesed oma ventilatsiooni pigem lihtsalt kinni.
Omaette probleem on individuaalsete soojamõõturitega, mida KredEx visalt nõudis, kuid mille kasutegur on ehk pigem psühholoogilist laadi kui praktiline. Inimeste tarbimisharjumust mõjutab pigem uskumine, et kui ma saan ise reguleerida, siis mul kulub kütet vähem ja maksan ka vähem. Kui aga kogu küte jagada vaid loendurite järgi ja koefitsiente mitte rakendada, siis oleksid osa korterite küttearved pea kaks korda suuremad ja see pole normaalne. Inimesed lootsid küttelt kokku hoida, kuid said hoopis suuremad arved.
Neid, kes süsteemist võidavad, on rohkem (kõik keskmised korterid), mistõttu pole inimesed individuaalloenduritest loobumisest huvitatud. Kuigi äärmiste korterite omanikud peavad suurte soojaarvete kartuses käima toas kampsunis ja villastes sokkides. Kokkuvõttes võib öelda, et soojakuludelt võidab ühistu tervikuna, korteriomanik aga vastavalt sellele, kuhu ta elama on sattunud.
Raske on inimestele seletada, miks vaid 30% küttekuludest jagatakse individuaalmõõdikute järgi, ülejäänud 70% aga võrdselt ruutmeetrite järgi üldküttekuluna. Lisaks küttele tuleb ju maksta ka arvestusteenuse eest.
Küsitav pangalaenu tagatise nõue. Omaette probleem on KredExi pangalaenu tagatise nõue (korterelamulaenu käendus – toim), mis on kohustuslik neile ühistutele, kus on laenu võtmise ajal võlglasi. Olenevalt laenu suurusest võetakse ühistu kontolt iga paari kuu järel automaatselt maha päris kopsakas summa, olenemata sellest, kas ühistu on võlgnikega kimpus või mitte. Ühistu seisukohalt tundub see ebaõiglane. Meie tegelesime võlgnikuga ja saime parasjagu siis võla kätte, kui KredEx meid esimest korda tagatisraha võtmisega üllatas. Seega hetkel, mil hakkasime pangalaenu tagasi maksma, karistati meid justkui selle eest, et olime võlgnikust lahti saanud.
Arvestuste kohaselt maksab ühistu KredExile aastate jooksul tagatisrahana tagasi umbes sama suure summa, mille saime toetusena. Seega võib öelda, et tänu ühistu tublidusele oleme me ikkagi sellest 35%-sest toetusest ilma jäänud. Võimalik siiski, et selles osas annab KredExi või pangaga läbi rääkida, sest lihtsalt loobuda iga paari kuu tagant mitmesajast eurost on meie arvates liig.
Hoolimata probleemidest innustaks ühistuid siiski renoveerimistööd ette võtma, sest tekkivatest probleemidest saab jagu ja kokkuvõttes on hullem vaid see, kui üldse mitte midagi ette ei võeta.
Autor: Tarmo Seliste, KredExi kommunikatsioonispetsialist
Hetkel kuum